Aivar Kalle: „Maal elamiseks on vaja tahtejõudu, aga seda aitab ka maaelu kasvatada.“

25.09.2019

Aivar Kalle tuli koos abikaasa Katrini ja poegadega Tallinnast Saaremaale Pihtlasse elama 2015. aastal. Peres on kolm poisslast – Jakob (11), Tobias (8) ja Kimmo (7), kellele hakkas siin kohe meeldima.  

Miks otsustasite Tallinnast ära maale elama tulla? Olete ju ametilt jurist ja abikaasa raamatupidaja.

Vastab tõele, tegime mõlemad täiskohaga kontoritööd. Poolnaljaga võib öelda, et istuv eluviis ja värske õhu nappus tegid aastatega oma töö ning tuligi keskkonda vahetada. Aga eks seal olid mõned maailmavaatelised põhjused ka – maaelu roll ja koht tänapäeva ühiskonnas on minu jaoks tähtis teema.

Kas teil on maa ja maaeluga ka varasem side olnud?

Minu lapsepõlves oli veel üsna tavapärane, et linnalapsed veetsid suve maal vanavanemate juures. Nii ka mina. Ja maaelu tähendas siis ikka aiatööd, puudelõhkumist ja koduloomi. Nagu talus ikka. Õnneks ka võrkkiiges pilvede lugemist.

Peate Pihtlas kohvikut Nöges ja kasvatate maasikaid. Miks otsustasite just kohvikut pidama hakata ja maasikaid kasvatada?

Põllumajandusega tänapäeva Eestis nullist alustada on keeruline. Aiandus pakub maal alustajale rohkem võimalusi. Kuna olin teismelisena maasikakasvatuses tööl olnud, siis see valik tundus turvalisena.

Mis kohvikusse puutub, siis kõik ju teavad, et majad suudavad kõneleda. Kohviku idee sosistas meile kõrva üks vana tühjalt seisev maja Pihtla küla keskel. Vanake lausa kutsus ennast asustama. Külastajaid jätkub suvel, talvel on muidugi teised lood, siis tervitame iga lõunasööjat eriti soojalt.

Kas teil tuli ka ümber või juurde õppida, et uute aladega tegelema hakata?

Käisin Räpina Aianduskoolis aiandust õppimas ja lisaks õppisin ettevõtluse põhitõdesid.

Mis toob maal leiva lauale?

Ettevõtlikkus on tänase maarahva ühine joon. Kes teab, võibolla on see alati nii olnud. Üks rühm on maal tegutsevad ettevõtjad, aga vähemalt Saaremaal on ka palgatööl käivates maainimestes palju ettevõtlikkust.

Teie lapsed õpivad Pihtla lasteaed-algkoolis. Miks otsustasite panna pojad maakooli, samas kui paljud linna lähedal maal elavad inimesed viivad oma lapsi linna kooli?

Kool on oluline kogukonna keskus. Usun, et ka lastel tekib külakoolis käies hea tunnetus oma kodukohaga. Aga linnakool on paljudele pealesunnitud logistiline valik. Laps ei saa iseseisvalt pärast kooli linna trenni või huviringi minna, sest bussiliiklus on väga hõre.

Millised on maaelu eelised linna ees?

Tänapäeva linnaelu tähendab piiramatut valikut, seda nii töö, huvitegevuse kui tarbimise osas. Aga kas see on ka hea? Kas piiramatu vabadus on üldse enam vabadus? Maaelu annab võimaluse perspektiivi paremini tunnetada.

Samas ei maksa maa- ja linnaelu vastandamisega väga hoogu minna. Sisulisi erinevusi maa ja linna vahel on tänapäeval aina vähem, inimesed on väga liikuvad ja seda mõlemas suunas.

Millistega raskustega olete maal kokku puutunud?

Sõna otseses mõttes – põllult kivide koristamine oli päris raske töö. Meil on põllumaad kokku vaid paar hektarit, suuri masinaid pole ja kivikoristust tuli käsitsi teha.

Keda julgustaksite tulema maale elama? Millised omadused peaksid neil inimestel olema?  

Tahtejõud peab olema, muud pole tarvis. Ja kellel tahtejõudu napib, siis maaelu aitab seda kasvatada! Seega kõik on teretulnud.

Fotode autor: Eveli Nõgu