Lood

Kairi Rebane tutvustab Kose-Uuemõisa aardeid

Kose-Uuemõisa külakeskuse uus juht Kairi Rebane kinnitab, et on kunagises kodukohas leidnud maailma kõige toredama paiga tööks ja elamiseks. Võrdlusmaterjaliks on tegusal daamil Soome, USA ja Sitsiilia.

Kose valla sotsiaalmeedias liikus eriolukorra ajal palju vahvat infot Kose-Uuemõisa kohta. Põnevad viktoriiniküsimused suunasid ringi liikuma ning kodukoha kohta uusi fakte, legende ja tõdemusi avastama.

Piirkonna avastamismängu ning paljude muude huvitavate tegevuste taga on Kose-Uuemõisa külakeskuse uus juht Kairi Rebane, kes juhib tähelepanu, et Kose-Uuemõisa on tulvil kohti, mis on väärt, et need üle vaadatakse, neid pildistatakse ning nende lugu teatakse.

Kui esmapilgul võiks mõelda, et eriolukorra ajal pole külakeskuse juhil just liiga palju tegemist, siis Kairi kummutab sellise eksiarvamuse hetkega. Päev, mil siinkirjutaja talle helistas, on selle kohta kenaks näiteks – hommikust pärastlõunani on Kairi aktiivses tegevuses inglise keele tundide andmisega online´is, edasi aga jätkab tööd kogukonna sidujana.

Kairi Rebane kummutab rõõmuga teisigi stereotüüpe. Näiteks selliseid, et kui eestlane noores eas Eestist lahkub ning kauge(te)l maa(de)l edukalt hakkama saab, siis ta enam tagasi ei tule. Tuleb küll, ning toob kaasa hulga erksaid muljeid ning mitmekülgseid töökogemusi, tõestab Kairi.

Kui Kairi 24 aastat tagasi Kose Keskkooli lõpetas, viisid teed ka teda kaugele. Töö ja rändamine Soomes ja Ameerikas õpetasid selgeks uued keeled ning andsid hulganisti elukogemusi.

Viimased 15 aastat elas Kairi aga Itaalias, täpsemalt selle suurimal saarel Sitsiilias. Algul turisminduses alustanud, sest just see sektor on olnud talle alati südamelähedane, jätkas Kairi tööd tõlgina, seejärel sekretärina ning alates 2010. aastast koordineeris EU projekte saare omavalitsuste liidus. Suurest huvist erinevate kultuuride vastu töötas ta samaaegselt ka filipiinlaste konsulaadis Palermos, osutades konsulaarteenuseid sealsetele filipiinlastele. Isegi kui saarel oli suur tööpuudus, Kairil tööd ja tegemist jätkus.

Eestisse naasmise põhjuseks olid tema eakad vanemad, kes aja minnes rohkem abi vajasid ja ise enam endaga hakkama ei saanud. 2015. aasta oktoobris tuli Kairi Rebane tagasi ning otsustas Eestisse jäädagi.

Tagasitulek parima juurde

„Eestis on parem kindlustatus…,” alustab Kairi loetelu sellest, miks ta kodumaale naasmisega rahul on. „Siis on meil veel rohkem võimalusi eneseteostuseks, eriti kehtib see väikeste paikade kohta. Praktiliselt kõik on võimalik – jõua ainult ise selgusele, millega tahad tegeleda! Kui oled töökas, saad teha praktiliselt kõike.”

Ka Eestis jõudis Kairi end proovile panna erinevates kohtades, nähes lähedalt elu nii pealinna aktiivsetel äritänavatel kui ka Järvamaad turundades.

Kui aga Eesti on üks maailma paremaid paiku, siis Kose-Uuemõisa on omakorda üks Eesti kõige ilusamaid ja vägevama ajalooga kohti, selgub Kairit kuulates.

„Meil on ajalooliselt nii võimsad ehitised-paigad, mis võiksid olla meie kodukoha trumpideks,” selgitab Kairi. „Kose on loomulikult ka tore koht, aga selliseid aardeid nagu Kose-Uuemõisas seal ei ole,” lisab ta ning märgib, et sageli kahjuks ei osata seda ehk väärtustadagi, mis kogu aeg silma all on.

Kairi ütleb, et Kose-Uuemõisa mõis oli lapseeas tema jaoks vaid õpetajatest vanemate töökoht, ent praegu saab ta aru, kui põnev paik on üks Eesti vanemaid mõisaid, siinne kabel, säilinud mõisahooned-varemed, imekaunis vesiroositiik ning loomulikult ka endise EPT hooned. „See on meie kodukandi ajalugu, mis tegelikult elab igapäevaselt koos meiega!” ütleb ta.

Vanemate teed jätkab Kairi ka mitmes muus mõttes. Tema ema oli pühendunud rahvatantsija, nüüd tantsib ka Kairi ise Kuivajõe naisrühmas, kandes tantsides oma ema kleiti.

Lisaks tantsimisele tegeleb ta meeleldi jooksmisega, mis pärineb tema isalt, kes oli kehakultuurlane – kodukohas on moodustunud ka väike jooksuklubi „Joti Pegasus“, kelle hobiks on olnud käia erinevatel jooksuüritustel, lisaeesmärgiga alati oma eelmisest ajast kiirem tulemus saada. EV 100 puhul aga joosti koguni maratoni. Väga oluline on talle ka kodukandi kultuurielu ning palju kiidusõnu jagub Kose Kultuurikeskuse töö ja ürituste kohta.

Suunab inimesed avastama

Et mitte üksinda kodukoha väärtuste üle rõõmustada, korraldas külakeskuse värske juhataja vahva e-viktoriini koostöös Kose kihelkonnamuuseumiga, mis suunab kohalikud omakandi väärtusi avastama, meenutama ning nende kohta rohkem teada saama.

Kose-Uuemõisa on põnev koht ka kaasajal ning seda mitmes mõttes. Paljud kohalikud on siin elanud juba põlvkondi, samas on siin ka arvestatav uusasum ning palju uusi elanikke. Kuidas kogukonda liita?

Kuna 2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks, siis Kairi Rebane otsustas proovida selliste vahvate teemaga nagu sportlik GPS-kunst ja lemmikloomad meie kodukandis. Nii sündisid uhked GPS maalid kodukandi tänavatest ning hetkel käiv internetipõhine fotoväljakutse – teisikute fotokonkurss „Mina ja minu lemmikloom“. Just nimelt viimase puhul on taas paljudel põhjust oma lemmikuga kaunisse kodukandi loodusesse mõne laheda vaatamisväärsuse taustale poseerima minna, et neid väärtusi kogukonnale tutvustada. Kauneid fotosid on võimalik aga imetleda juba maikuust Kose-Uuemõisa FB leheküljelt ning hiljem välinäitusena Kose-Uuemõisas.

Nii ei lase Kairi Rebane end sellest märkimisväärselt segada, et eriolukord tema esmased plaanid ootele jättis. Beebide ja emmede võimlemist teha ei saa, laste- ja spordiüritusi samuti mitte, rahvatantsurühmad on ootel,  käsitööklubi igatseb kokkusaamist ja palju muud. Kui muud põnevad planeeritud üritused lükkuvad järgmisesse aastasse, siis kevadine täika toimub loodetavasti ikka juba sel sügisel.

Edu aluseks on kindlasti tugev koostöö kogukonnaga. Just ühistest jutuajamistest, äkkideedest ning suurest soovist siinset elu põnevaks muuta sünnivadki kõige toredamad ja edukamad projektid. „Vabaõhuüritustest rääkides pingutame praegu koostöös Kose-Uuemõisa Arendamise seltsiga selle nimel, et saaksime järgmiseks aastaks uue laululava ning ühtlasi taaselustada ümberkaudseid külasid haarav jaanitule traditsioon. Loomulikult ka selle nimel, et Kose valla kohvikutepäev toimuks selle aasta augustikuus juubeliürituse vääriliselt,” ütleb Kairi.

Anne-Mari Alver

Foto: Sandra Padam

Please follow and like us: