Loodusmaja, mis on korraga ka kodu ja pärimuskeskus

30.06.2020

Ly Laanemets kirjutab, kuidas endisest metsahärra häärberist on 20 aastaga saanud traditsiooniline talu ja elamusõppe paik sadade laste jaoks.

Olen sündinud ja kasvanud Mulgimaal ühes väikeses Helme kihelkonna talus. Minu lapsepõlv möödus looduse ja loomade keskel. Olin üksik laps ja mul oli palju aega jälgida kõike elavat enda ümber. Kui kätte jõudis elukutsevalik, siis oli mul kindel soov siduda end erialaga, kus saab liikuda looduses ja kindasti elada maal. Kuigi metsamajandus oli mulle võõras valdkond, tõmbas mind alati metsa poole ja 1986. aastal sain metsamajanduse inseneri diplomi. Peale kooli lõppu suunati mind Polli metskonna abimetsaülemaks Läti piiri äärsesse väikesesse  Lilli külla, kus elan juba 35 aastat. Kuna viie aasta jooksul sündis meie perre neli last, siis pidin olude sunnil laste kõrvalt pidama metskonnas erinevad ameteid metsnikust metsavahini . Selleks, et suure perega hakkama saaks, hakkasime kasvatama loomi, nagu sel ajal külades enamus inimesi tegid. Neli lehma, mullikad, vasikad, sead, lambad, kanad ja hobune. Loomapidamisega kaasnes suurem sissetulek kui riigitöölt. Lapsed kasvasid koos karjamaal lehmalüpsmise, heinategemise, peedipõllu kõplamise ja ka metsataimla hooldamisega.  Kuigi elu oli päris raske ja tööd oli üle mõistuse palju, aitas see perel normaalselt hakkama saada, remonti teha ja koos perega ka reisida. Aga kõige tähtsam, et lapsed said ellu kaasa tööharjumuse ja lihtsad igapäevaeluks vajalikud teadmised.

Metsahärra elumajast loodusmajaks

1997. aastal pisike Polli metskonna kontor suleti ja maja jäi juhuslike elanike kasutada. Kuna see oli minu esimene töökoht ja asus ka meie eluaseme kõrval, siis tekkis 2000. aastal võimalus terve kompleks ära osta. Esialgu me veel ei teadnud, mida sellega peale hakata, sest õu oli vahepeal karuputke täis kasvanud. Kõik seinaääred ja põõsaalused olid kas vanarauda, ehitusjäätmeid või väetisekotte ja mürgipakke täis. Vähehaaval hakkasime seal koos perega korda looma. Kompleks oli ainulaadne ja suursuguse ajalooga. Enne metsakonna tegevust oli selles kohas Polli mõisa karjamõis, kuhu Polli mõisnik ehitas 1865.aastal oma metsahärra Wilhelm Knerschile (1837-1912) elumaja.

Alates 2001. aastast töötasin Paanikse metskonnas metsamajanduse spetsialistina, kuid tegelesin kõrvalt ka loodusradade ja puhkekohtadega. 2001. – 2003. aastal olin projektijuhiks Teringi rappa laudtee rajamisel. Kui laudtee sai valmis, siis hakkasin erinevatele gruppidele raba tutvustama. Tundus, et lastel on looduse vastu suur huvi, kuid teadmisi peab neile oskuslikult ja kaasahaarvalt edasi andma. Selleks, et lastel oleks minuga looduses huvitav, käisin erinevatel retkejuhtide ja õuesõppe koolitustel.

Alates 2003.aastast hakkasin kohalike lastega keskkonnaringi tegema. Kirjutasin projekte, sain raha ja tegime igasuguseid keskkonnahariuslikke tegevusi ja suviseid õppereise. Pikkamööda hakkasime ka endises metskonna kontoris lastega kokku saama. Sinna kogunes tänu erinevatele projektidele looduskirjandust, õppevahendeid ning ka täiskasvanud loodushuvilisi. Tegevus läks aasta-aastalt järjest suuremaks. Koostasin õppeprogramme ka kaugemalt tulijatele ja käijaid jätkus. Tegevuste läbiviimisega ei saanud üksinda enam hakkama ja 2006. aastaks otsustasime MTÜ Lilli Looduskeskuse moodustada. Hakkasime vana Polli metskonna kontorit kutsuma Lilli loodusmajaks.

Esimesed programmid, mida MTÜ-ga koolidele pakkuma hakkasime, olid metsamajandusliku sisuga „Kasva, kasva puukene“ ja „Üks päev metsamehena“. Loodusmaja ühte tuppa valmis piirkonna metsandusliku ajaloo uurimustöö koos väljapanekuga, korraldati endiste metsameeste kokkusaamisi ning lastele erinevaid üritusi ja laagreid. 2006.aastast hakkasime KIK-i toel kohaliku valla lastele pakkuma keskkonnaringi „Sookolli kool“. Suviti toimusid looduslaagrid „Sookolli suvekool“.

2007. aastal alustasime suure meeskonnaga jõulumaa laadset talveprogrammi „Talvised toimetused Metsamuhklimaal“. Selle programmiga koos hakkasime ka vähehaaval endale loomi hankima. Esmesed olid küülikud, siis renditud herefordid, kanad, haned, lambad, kitsed, maatõugu lehm ja kolm hobust ning poni. Tänu loomadele muutus elukeskkond loodusmaja ümber üha rohkem taluõue sarnaseks. Ürituste ajal oli meeskond suur, kuid igapäevaselt toimetasime loomade, õue ja loomadele sööda muretsemisega ikka oma perega.

2011. aastast on MTÜ juhtimise juures Eesti Maaülikooli loodusturismi eriala lõpetanud ja hobumajanduse kutsetunnistusega peretütar Liina. Liina oli mitu aastat Karula ja Soomaa rahvusparkides kultuuripärandi spetsialist ning väärtustab traditsioonilist eluviisi ja käsitööd. Elukohaks valis ta oma perega loodusmaja kõrval asuva maja, tänu millele on meil hea meeskond ja teeme kõike koos. Alates 2017. aastast on üks väike osa loodusmajast ka meie pere eluruumiks. Sellest ajast saadik on MTÜ meie perele ka täiskohaga töökoht. Igapäevaselt talitame loomi, hooldame hooneid ja ümbrust, tegeleme enda ja loomade tarbeks toidu kasvatamisega.

Soovime külastajatele pakkuda traditsioonilist maaelu

Tegutseme loodusmajas ja selle ümber igapäevaselt nii nagu viimased 50 aastat väiketaludes on toimetatud. Vanad töö- ja hoburiistad ei ole mitte ainult näitamiseks, vaid kasutame neid igapäevaselt. Suvine loomadele etteniitmine käib vikatiga, vesi tuleb kaevust, kitsepiim käsisi lüpstes, lambad pügame ise ilma elektrita. Palju töid aiamaal ja suurel kartulipõllul saab tehtud hobusega. Talveheina tegemine toimub küll masinatega, aga kui väga vaja, siis mõned heinahunnikud ja  riisumised saab ka hobusega tehtud.

Traditsioonilise maaelu tutvustamisele on üles ehitatud ka mitmed õppekava toetavad keskkonnahariduslikud programmid algklassidele nagu „Päev talus“ ja „Sõbrad metsas ja talus“ ning III kooliastmele ja gümnaasiumile „Praktiline matemaatika“. Viimased viis aastat oleme Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa programmi toel pakkunud suviti piirkonna lastele Mulgimaa pärandkultuuri ja keelt tutvustavaid lastelaagreid „Muhklite Suvekool“ ning mulgikeelset programmi „Päiv talun“.

Kolmandat suve käivad Mulgi valla lapsed kolme suvekuu jooksul 27 päeva koduloo- ja loodusringis. Suviste laagrite ja huviringipäevade põhiliseks tegevused ongi igapäevased loomade talitused, aiamaa hooldamine, ravimtaimede korjamine, ühine talusaadustest ja taimedest toidu valmistamine ning palju muid maaeluga seotud tegevusi ja mänge. Loodusmajas oldud aja jooksul saavad lapsed ise esimesed heinakaared vikatiga niidetud, kaevust vee võetud ning loomad joodetud. Iga soovija saab kitse lüpsta, mune korjata, küülikute eest hoolitseda ja hobustega tegeleda. Loomade söötmise juures on vaja kasutada nii hekslimasinat, käia kui kapsarauda. Plaanis on sel suvel ka mõni rõuk püsti panna, sest ei tea isegi täiskasvanud, kuidas ja miks neid heinu sinna redelitele on vaja panna.

Eelmisel aastal kasvatasime lina ja talgupäevade raames sai see üles kitkutud, likku pandud ning iga osaleja sai linapeost ka endale kena linapatsi meisterdada.  Sügisest hakkame Mulgimaa koolide III kooliastmele pakkuma programmi „Lina seemnest särgini ja teised talutööd“.

Paljudele lastele ainuke võimalus maaelust osa saada

Kõikide suviste laagrite ülesehitus on sarnane olukorraga maal vanaema juures. Aastate jooksul on kujunenud nii,  et programmide põhilised läbiviijad on meie oma pere liikmed – mina Ly, tütar Liina ja taustajõuna tegutseb minu abikaasa Anti. Meie eesmärgiks on kasvatada endale ise toitu, elus hoida vanu töövõtteid ja tegemisi ning tutvustada mulgi kultuuri, keelt ning Mulgimaad tervikuna. Lapsed saavad ise osaleda lihtsamates talutöödes. Nad hoolitsevad igapäevaselt küülikute, kitsede, lammaste, kanade, partide ja hobuste eest ning valmistavad neile ka süüa. Päeval korjavad mune ja õhtul saavad kitselüpsmist proovida. Nad osalevad aiamaa hooldamisel, söödavihtade valmistamisel ja toiduvalmistamise juures. Õhtuti saab nii ratsutada kui vankriga sõita või lihtsalt hobustega jalutada ja neid puhastada. Lisaks talutöödele käime matkamas ja õpime loodust, korjame ravimtaimi ja valmistame nendest teesid ja salve. Vihmaste ilmade korral istuvad lapsed kangastelgede taga ja koovad vaipa. Ka villatööd saab kraaside, kedervarte ja vokkidega selgeks. Toimetusi jagub lastele nii palju, et telefonid ununevad sootuks ja tihti kurdavad lapsevanemad, et lapsed unustavad isegi koju helistada.

Üldse pakume lasteaedadele ja koolidele kümmet erinevat keskkonnahariduslikku programmi. Meie programmid on üleval üle-eestilisel kodulehel www.keskkonnaharidus.ee. Korraldame ise ja pakume soovijatele loodus- ja pärandkultuuri laagreid, täiskasvanutele loodusretki ja muid sarnaseid tegevusi. Talviti oleme korraldanud juba aastaid Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Mulgi valla toel loodusõhtuid ja õppereise.

Eelmisel õppeaastal telliti meilt üle 70 programmi, sel õppeaastal kuuekümne ringis. Ega rohkem teha ei jõuakski, sest programmide läbiviimise aeg oleneb palju ka ilmast.

Peamiseks innustajaks on laste säravad silmad. Suurim tänu on see, et lapsed ja õpetajad on tänulikud ja õnnelikud programmi lõppedes. Väga tore on ka see, et paljud koolid käivad iga aasta meie juures samade lastega kõigil erinevatel programmidel. Siis on eriti hea näha, et mis lastele eelmistest programmidest meelde on jäänud. Ise olen maalaps ja mäletan väga hästi seda tunnet, mis oli suvevaheajal koos vanemaga erinevaid maatöid teha. Need teadmised ja oskused on mu elus siiani olulised. Usun, et ka meie juures käivad lapsed saavad endaga kaasa mälestused ja oskused, mida praegune elu enam väga palju ei paku.

Et saaks võimalikult palju ise teha ja proovida

Peale talutööde kogemuse juhatame lapsed ka esimest korda rappa. Lasteaialastele ja nooremale koolieale sobib hästi programm „Lähme rappa marjule“, kus lapsed korjavad marju, teevad neist moosi ja saavad esimese rabakogemuse.

I kooliastme seas on menukas „Sõbrad metsas ja talus“, kus tehakse tutvust nii taluelu kui metsapuudega. Metsapuude tundmaõppimist aitab kaasa aardejaht ja iga aare tutvustab ka kindlat puud. Näiteks kadaka juures saab nuusutada kadakapuust esemeid ja maitsta kadakamarju. Vahtrapuu juures saab vahtramahla juua ning tamme juures saab maitsta nii tammtõrudest tehtd jahu kui kohvi.

Lasteaia ja I kooliastme seas on väga populaarne juba 2007. aastal alguse saanud prgramm „Talvised toimetused Metsamuhklimaal“. See on muinasjutuline päev, kus lapsed saavad osa koduloomadega tegelemisest, talvisest metsloomade toitmisest, tutvuvad talilindudega, õpivad jälgi ja junne, korjavad prügi ja saavad aimu kadaka raviomadustest.

II kooliastmele sobivad rabateemalised programmid „Õppekäik Teringi rabas“ ja „Kui vana on turvas?“. Kasutame nende programmide läbiviimisel Keskkonnaamati Turbakohvri komplekti. Teeme rabaprogramme ainult sügisel, et oleks raja kõrvalt ka midagi suhu pista. Maitsemeel aitab kindlasti marjade õppimisele kaasa. Ka programm „Mäger ja teised maa-alused“ aitab paremini mõista metsa ökosüsteemi. Seal tutvume matkaraja – ja orienteerumiskaardiga, käime mööda loomaradasid ja määrame tegevusjälgeda järgi võimalikke metsaasukaid ja urgude asustajaid.

III kooliastmele mõeldud programm „Ökoloogiline jalajälg ja savimaja“ on kehvade ilmade tubane programm, kus arutleme keskkonnateemade üle ja lapsed määravad loodusmaja ökoloogilist jalajälge. Selles programmis kasutame üheks õppevahendiks „Kus on elu mõistlikum ja säästlikum“.

III kooliastmele ja gümnaasiumile on meeldinud „Praktiline matemaatika“. Programm on üles ehitatud rühmatöö põhimõttel. Looduses ja taluõuel on vaja lahendada igapäevaelus ettetulevaid praktilisi ülesandeid nagu kui palju raha saab õues asuvalt põllult, kui seal kasvatada küüslauku või kui palju on vaja laudu hobuseaia ehitamiseks jne. Tuleb osata retseptis õigeid koguseid arvutada ja endale lõkkel ka pankoogid küpsetada.

Meile on oluline mulgi kultuuri tutvustamine ja keele säilimine

Koostöös Mulgi kultuuri instituudiga on meie juures toimunud erinevad mulgi toitude, ravimtaimede ja ka keeleõppe koolitusi täiskasvanutele. Aastaid oleme lastele pakkunud suviseid Mulgi kultuuri ja keelt tutvustavaid lastelaagreid. Mulgikeelsena viime läbi ka programmi „Päiv talun“.

Tegelikult jääb lastele mulgi keel päris hästi külge, kui nad viibivad keelekeskkonas ja täiskasvanud omavahel murdes kõnelevad. Meie proovime selle väikese aja jooksul, mil nad meie juures on, teha nendega murdekeelseid laulu- ja sõnamänge. Väga hästi aitavad keeleõppele kaasa näidendid ja erinevate lugude lugemine ning jutustamine. Praegu võib küll öelda, et lapsed ei räägi igapäevaselt mulgi keeles, kuid mina usun küll, et kui lastele pakkuda võimalust seda keelt tundma õppida ja nad kuulevad enda ümber ka täiskasvanuid kõnelemas, siis on see vaid aja küsimus.

Taimed toiduks ja terviseks

Näitame küll traditsioonilist maa-elu, kuid oma loomi me toiduks ei tarvita. Kui lapsed väikesed olid, tuli loomi müügiks ja söögiks kasvatada, kuid seda aega tagasi ei ihka. Olen juba aastaid huvitunud looduses kasvavate taimede kasutamisest igapäevatoidus. Olen veendunud, et inimene ei pea igapäevaselt nii palju liha sööma ja nii suurtes kogustes üldse loomi toiduks kasvatama, kui tänapäeval tehakse. Võiksime rohkem tähelepnu pöörata looduses kasvavatele taimedele.  Lastealaagrites ja programmides hakkame juba varakevadel loodusest saadavaid taimi maitsma ja kasutama- kuusevõrsed, pärnapungad, põdrakanep jne. Eriti armsaks on saanud lastele nõges, mida saab paneerida, kotlettidesse panna ja pirukaid teha. Samuti katsetan juba aastaid erinevate taimeteede, salvide ja tinktuuride valmistamist. Lihtsamaid retsepte õpetan ka lastele. Väga tore on kuulda, kuidas lapsed pärast kodus koos vanematega katsetavad, mida loodusmajas koos tegime.

Lilli loodusmaja on eriline selle poolest, et see ei ole lihtsalt asutus või keskus, kus inimesed tööl käivad. See on koht kus elatakse tavalist taluelu koos koduloomadega ja igapäevaste maatöödega. Me kasvatame endale ise toitu ja püüame võimalikult väheste vahenditega hakkama saada. Tahame näidata, et elu maal on võimalik. Ise peab olema ettevõtlik ja valdama erinevaid teemasid ja oskusi. Kasvatame oma toitu ilma mürkide ja väetisteta. Ka loomadele ei pea poest ostma ei tea millest valmistatud lisasöötasid, sest nad söövad seda, mis kasvab meie ümber ja kõike, mis meie toidust järele jääb.  Vastu saame aga värtuslikku mahedat sõnnikut, mis läheb põllule. Ka hobused on meil selleks, et minimeerida masinate kasutamist. Meie elu on sätitud nii, et saame hakkama ka ilma elektri ja tihedate poekülastusteta. Oleme loobunud sügisesest lehtede riisumisest ja mõttetust muruniitmisest. Kui esmapilgul tundubki ümbrus tavasilmale veidi harjumatu, siis püüame seda selgitada. Praegusel ajal raisatakse liialt palju energiat liigsele korrastatusele, arvestamata loomulikku looduskeskkonda koos oma mitmekesisusega.  Tänu veidi metsikule ümbrusele näeme tuhandeid õisi, põõsastikus ja puudel toimetavad ja laulavad sajad linnud, õhtuti askeldavad maja ümber siilid ja nahkhiired ning iga päev pakub uusi üllatuslikke kohtumisi.

Ly Laanemets, Lilli loodusmaja perenaine